Peeter Koppel Postimehes: „Uued tipud optimismi ei sisenda“ – miks väärismetallide rekordid ei ole ainult “hea uudis”
Viimastel kuudel on väärismetallide hinnad püstitanud uusi rekordeid ning paljude jaoks on see justkui kinnituseks, et kuld, hõbe ja plaatina on taas „pildil“. Postimehe Fookuse „Raha ja majanduse“ toimetaja Peeter Koppel rõhutab aga, et sellised tipud ei pruugi olla põhjus optimismiks. Vastupidi – need võivad olla märk sellest, et turud annavad hinnangu kogu ümbritsevale keskkonnale ning see hinnang ei ole tingimata positiivne.
Koppel meenutab, et ebakindlatel aegadel on investorid aastakümneid toiminud üsna sarnase loogika järgi: kui riskid maailmas kasvavad, müüakse riskantsemaid varasid ja raha liigub nn turvasadamatesse. Selleks on traditsiooniliselt olnud eelkõige USA dollar, aga samuti Šveitsi frank või Jaapani jeen. USA dollari roll „rahvusvahelise reservvaluutana“ ja USA riigivõlakirjad kui riskivaba tootluse mõõdupuu olid kaua justkui investeerimismaailma kirjutamata reeglid.
Ent Koppeli sõnul läks eelmisel aastal mitu senist seaduspära katki. Kõige olulisem murrang seisnes selles, et USA dollar ei käitunud enam automaatselt nii, nagu turud harjunud olid – kui risk korraks „välja lülitati“, ei tähendanud see enam vältimatut liikumist dollarisse ja USA võlakirjadesse. See on oluline muutus, sest just selline refleks aitas varem paljudel portfellidel ebastabiilsust paremini üle elada.
Riigivõlg ja võlakirjad: kas “riskivaba” on endiselt riskivaba?
Sama oluline on Koppeli jaoks teine küsimus: kas riigivõlakirjad on üldse enam see „kindel nurgakivi“, millele investeerimisportfellid sageli ehitatakse? Kui varem võis vähemalt loota, et riigid taastavad ühel hetkel fiskaaldistsipliini ja pööravad kasvava võlakoorma kontrolli alla, siis täna tundub see paljudele aina vähem tõenäoline. Kui riigid oma võlakoormaga sisuliselt toime ei tule, jääb üheks vähestest „lahendustest“ raha väärtuse lahjendamine – nähtus, mida inglise keeles kirjeldatakse kui currency debasement. Kui varem võis see sõnapaar kõlada pigem alternatiivsemates investeerimiringkondades, siis nüüd mainitakse seda järjest tihemini ka suurte finantsinstitutsioonide ja analüütikute sõnavaras.
Sellest loogikast jõuabki Koppel järelduseni, et väärismetallid ei ole enam üksnes investeerimisvara. Need on muutunud laiemaks hinnanguks keskkonnale – hinnanguks valuutade, riigivõla ja paraku ka institutsioonide usaldusväärsusele. Kui kuld ja hõbe kallinevad kiiresti ja jõuliselt, siis turud justkui ütlevad, et „midagi süsteemis on nihkes“ ning usaldus tavapäraste mõõdikute vastu pole enam endisel tasemel.
Viimaste päevade uudisvoog kinnitab seda mõtet väga ilmekalt ka praktikas. Wall Street Journal kirjutas, et väärismetallid tõusid taas rekorditeni olukorras, kus investorid otsisid geopoliitilise ja kaubanduspoliitilise ebakindluse taustal turvasadamaid ning just selline „safe haven“ nõudlus andis hinnaliikumisele täiendava hoo. Sama suunda rõhutas ka Investopedia, mis kirjeldas viimase päeva sündmusi kui turu laiapõhjalist „risk-off“ reaktsiooni – aktsiad nõrgenesid, samal ajal kui kuld ja hõbe jõudsid uute tippudeni, sest investorid liikusid kaitsvamatesse varadesse.
Miks see toetab kulla ja hõbeda rolli väärtuse säilitajana?
Just selles kontekstis on lihtne mõista, miks nii paljud investorid on viimastel aastatel valinud väärtuse säilitamiseks ja riskide hajutamiseks kulla ja hõbeda. Kui traditsioonilised turvasadamad ei käitu enam ootuspäraselt ning võlakoormus, inflatsiooniriskid ja poliitilised pinged mõjutavad turu psühholoogiat, siis otsitakse stabiilsemaid väärtuse kandjaid. Kuld ja hõbe ei ole siinjuures pelgalt “trend”, vaid paljude jaoks selge rolliga tööriist portfellis – võimalus hoida osa varast sellises vormis, mis ei sõltu otseselt ühe riigi eelarvepoliitikast või valuuta usaldusväärsusest. Seetõttu võib öelda, et need investorid, kes on väärismetallide suunas teadlikult liikunud, on teinud mõistliku ja ettenägeliku otsuse.
Koppeli peamine sõnum on lõpuks kaine ja praktiline: kui „kõik justkui tõuseb“, ei tähenda see automaatselt, et „kõik on korras“. Vastupidi – just siis tasub küsida, mida turg selle hinnaliikumisega päriselt ütleb. Ja kas mõõdik, mille vastu oleme harjunud kõike hindama, on omadega paigast nihkunud.
https://arvamus.postimees.ee/8399847/peeter-koppel-uued-tipud-optimismi-ei-sisenda