Kuld ja hõbe tegid uued rekordid: kuld $5,110.50/oz ja hõbe $109.44/oz
Viimastel päevadel on väärismetalliturul toimunud harukordselt jõuline hinnaliikumine. Kuld ja hõbe on tõusnud uutele rekordtasemetele, peegeldades investorite kasvavat ettevaatlikkust ning turu üldist vajadust kindlama väärtuse järele ajal, mil geopoliitiline ja majanduslik ebakindlus püsib kõrgena.
Reutersi andmetel kerkis kulla hind esmaspäeval 26.01.2026 esmakordselt ajaloos üle 5,100 USA dollari untsi kohta, puudutades 5,110.50 USD/oz taset. Tegemist on olulise psühholoogilise lävendiga, mille ületamine on toonud turule juurde nii tähelepanu kui ka ostuhuvi. Ka hõbe liikus kaasa: hinnatõus viis selle Reutersi kokkuvõtte järgi kõigi aegade kõrgeima tasemeni 109.44 USD/oz.
Eurodes mõõdetuna mõjutab väärismetallide hinda lisaks maailmaturu dollarihinnale ka USD/EUR valuutakurss. Kui euro on dollari suhtes tugevam, siis see pidurdab eurodes arvestatavat hinnatõusu; kui dollar tugevneb, liigub eurohind kiiremini üles. Praeguse hinnataseme juures (Reutersi spot-hindade põhjal) tähendab see, et kulla rekordliikumine jõuab selgelt kohale ka eurotsooni ostjale.
Ligikaudse arvestuse järgi (spot-kuld 5,089.78 USD/oz ja EUR/USD suurusjärgus ~1.1825) on kulla hinnaks umbes 138.38 €/g. Päeva rekordtipu 5,110.50 USD/oz juures tähendaks see ligikaudu 138.95 €/g. Ka hõbe peegeldab sama trendi: Reutersi toodud kõigi aegade tipp 109.44 USD/oz annab eurodes arvestatuna ligikaudu 2.98 €/g.
Turu taustal on mitu üksteist võimendavat tegurit. Esiteks on kasvanud nõudlus nn turvasadama varade järele – investorid eelistavad riskiolukordades hoida osa kapitalist instrumentides, millel on pikaajaline ajalooline usaldusväärsus. Teiseks on väärismetallide hinnatõusu toetanud ootused rahapoliitika leevenemisele, mis suurendab huvi varade vastu, mis ei sõltu otseselt intressitulust. Kolmandaks näeme jätkuvalt tugevat ostuhuvi ka institutsionaalsel tasemel: olulist rolli mängivad nii keskpankade ostud kui ka aktiivsed sissevoolud väärismetallidega seotud fondidesse.
Reuters toob välja, et kuld tegi 2025. aastal lausa 64% hinnatõusu, mis on selle suurim aastane kasv alates 1979. aastast. Sellised liikumised kinnitavad, et kulda ei vaadata üksnes „hinnagraafikuna“, vaid kui strateegilist vara, mis aitab pikaajaliselt portfelli tasakaalustada ja kaitsta ostujõudu olukorras, kus riskid võivad kiiresti suureneda.
Lisaks rekordhindadele pakub tähelepanu ka see, kui erinevalt analüütikud järgmisi kuid ja aastat näevad. London Bullion Market Association’i (LBMA) prognoosiküsitluses on hinnasihid erakordselt laia vahemikuga – hinnangute “käärid” ulatuvad 3,700 dollarini untsi kohta. Kõige ettevaatlikumad prognoosid näevad kulla hinnaks $3,450/oz, samas kui kõige optimistlikumad ootused ulatuvad lausa $7,150/oz tasemeni.
Kui selline kõige julgem stsenaarium peaks realiseeruma ning dollari ja euro kurss püsiks ligikaudu tänases suurusjärgus, tähendaks see kulla hinnaks umbes 196 €/g. See näitab ilmekalt, et turul on korraga nii tugevat optimismi kui ka ettevaatlikkust – ning just seetõttu tasub väärismetallidesse suhtuda kui pikaajalisse väärtuse hoidmise vahendisse.
Kokkuvõttes näeme väärismetalliturul selget signaali, et ebakindlus ja riskide kasv suunavad investoreid taas kulla ja hõbeda poole. Rekordid ei tähenda automaatselt, et hinnatõus jätkub sirgjooneliselt, kuid näitavad, et väärismetallidel on praeguses keskkonnas tugev roll väärtuse säilitajana. Nagu alati, tasub suuremate hinnaliikumiste järel säilitada rahulik vaade: pikaajalise strateegia puhul on tähtsam järjepidevus ja teadlik lähenemine kui ühe päeva tipud ja põhjad.